SOCCERNET.EE   •   FOORUM   •   BLOGI   •   RISTNURK   •   MM2014   •   REKLAAM
Logi sisse:
 

Saksamaa peidetud potentsiaal: kasutamata ida (5)

2. juuli 2014, 18:07
Autor: Tanel Tursk

Rostockist pärit Toni Kroos on Ida-Saksamaa ainus esindaja Saksamaa koondises. Foto: dfb.deKuigi endise Ida-Saksamaa territooriumil elab hetkel umbes 12,5 miljonit inimest ehk umbes 15 protsenti kogu Saksamaa elanikkonnast, on tänavuses 23-mehelises koondises vaid üks sealt pärit mängija.

Soccernet.ee esmaspäevase MM-päeva LIVE-ülekande ajal küsiti meilt küsimus, et mitu Ida-Saksamaalt pärit mängijat on Saksamaa koondises.

Üllatusliku avastusena leidsime, et vastuseks on vaid üks - kogu koondise peale on ainult Toni Kroos pärit endise Ida-Saksamaa riigi territooriumilt, kus elab tegelikult väga suur osa sakslastest.

Saksamaa jalgpall on viimase kümne aastaga teinud võimsa arenguhüppe, kuid varem tänu tugevale talenditreeningule koondise jaoks pildil püsinud Ida-Saksamaa vutt jäi selle arenguhüppe käigus maha.

Saksamaade liitmine jalgpallis

Reklaam

Kui Berliini müür 1989. aastal langes, oli kogu Saksamaal vaja oma elu ümber kohandada ning jalgpall polnud erand.

Ida-Saksamaa jalgpall polnud sugugi kehv - nende koondis jõudis isegi korra MM-ile ja nende klubid näitasid Euroopas korralikke tulemusi.

Korruptsioon ja kehvemad tingimused tähendasid aga seda, et Lääne-Saksamaale ligilähedase tasemini nad siiski ei küündinud.

Kui kaks Saksamaad liideti, otsutati lubada kaks Ida-Saksamaa klubi Bundesligasse ning neli klubi 2. Bundesligasse. Kõrgeimale tasemele jõudsid Rostocki Hansa ja Dresdeni Dynamo, kellest viimane oli olnud üks Ida-Saksamaa edukamaid klubisid.

Talendid nagu Ulf Kirsten krabati kiirelt Lääne-Saksamaa klubide poolt endale. Foto: web.deKuidas ilma riigi abita hakkama saada?

Ida-Saksamaa liitumine Lääne-Saksamaaga oli aga paljudele idapoolsetele elanikele ja majandusharudele väga järsk muudatus, sest üle tuli minna kommunismilt kapitalismile.

See hüpe oli vaja teha ka jalgpalliklubidel ning Saksamaa jalgpalli juhid ei suutnud sellega kaasnevaid raskusi ette näha.

Päevapealt tuli Ida-Saksamaa klubidel hakata end ise majandama ning see oli keeruline - Lääne-Saksamaa klubidel oli lihtne Ida-Saksamaa parimad mängijad suuremate palkade, ambitsioonide ning paremate tingimustega endale meelitada.

"Järsku ei olnud meil enam riigi toetust ning meil ei olnud halli aimugi, kuidas juhtida turunduslikel põhimõtetel toimivat ettevõtmist," ütles endine Leipzigi Sachseni juht Detlef Krauspe portaalile dw.de.

Ida-Saksamaa klubid ei suutnud edu saavutada ning ükshaaval on kunagistest Ida-Saksamaa jalgpalli suurjõududest nagu Magdeburg, Berliini Dynamo ja Dresdeni Dynamo saanud väikeklubid, kes veedavad aega Saksamaa jalgpallitrepi madalamatel astmetel.

Õrn joon katastroofi ja ellujäämise vahel

On olnud vaid üksikud lühikesi edulugusid nagu Rostocki Hansa ja Cottbus, aga kumbki pole Bundesliga keskmike rollist kõrgemale küündinud ning on praeguseks hetkeks kõrgest mängust välja pudenenud.

Nii Rostock kui ka Cottbus ei suutnud tipptasemele püsima jääda majanduslikel põhjustel, sest igal aastal tuli neil kõvasti pingutada, et oma tulud kuludega klappima saada ja mõned halvad täiendused tähendasid kohest katastroofi ja võlgu, mida tagasi maksta oli keeruline.

Seal elavad fännid ei oma paksu rahakotti, millega oma lemmikute tegevust toetada, ning ennast majanduslikult alles üles ehitavas regioonis puuduvad rikkamad sponsorid, kellel oleks nii palju vahendeid, et nad saaks aidata brändi tugevdamiseks jalgpallimeeskonda üles ehitada.

"Ida-Saksamaa klubidel on palju väikesponsoreid, kes ei paku majanduslikult väga palju ning ei ole pikaaegsed partnerid," iseloomustas olukorda kohaliku jalgpalli juhtimise eest vastutav Hans-Georg Moldenhauer. 

Praegusel hetkel on kõige edukamad Ida-Saksamaa klubid Berliini Union ja vendade Hannes ja Henri Anieri uus kodumeeskond Aue, kes on suutnud end targalt majandada ja meeskonda 2. Bundesligas hoida.

Suured Saksamaa kompaniid ei ole nende toetamist huvitatud, sest selleks oleks klubidel esmalt vaja mingisugunegi edu saavutada.

Kui Berliini Union, üks piirkonna populaarsemaid klubisid, kelle fännid olid kommunistlikel aegadel tuntud režiimivastastena, soovis eelmisel kümnendil staadionit uuendada, siis olid tuhanded klubi fännid sunnitud seda oma vabast ajast ehitama, sest klubi poleks vastasel juhul selleks majanduslikult võimeline olnud.

Berliini Unioni fännid. Foto: 3arabsports.netTähelepanu tuleb vaid halva eest

Sponsoritel oleks vaja seda, et neid meedias kajastataks, aga Ida-Saksamaa klubid pääsevad ajalehtedesse reeglina vaid siis, kui sealsed fännid mingite sigadustega hakkama saanud.

Rassism, kaklused ja huligaanitsemine on Ida-Saksa vutijälgijate seas levinud nähtused.

"See ei ole Ida-Saksamaa probleem, see ei ole isegi jalgpalli probleem. See on kogu ühiskonna probleem," vihjas Moldenhauer, et jalgpall peegeldab lihtsalt üldist olukorda.

Klubid ja fännid tunnevad end jätkuvalt mingil määral ülejäänud riigist eraldatuna ja paljud klubid omavad üsna tugevat Ida-Saksa identiteeti.

Idasakslased koondises

Kui kaks Saksamaa koondist ühe jalgpalliliidu alla koondusid, olid DFB juhid väga õnnelikud, et nende mängijatevalik sai märkimisväärse täienduse osaliseks.

Järsku oli 1990. aastal niigi maailmameistriks tulnud Saksamaal juures üksjagu häid talente, kellest paljud ka koondisesse jõudsid ning seal tegusid tegema hakkasid.

Ulf Kirsten, Oliver Neuville, Matthias Sammer, Michael Ballack, Tim Borowski, Thomas Renke, Jens Jeremies, Carsten Jancker ja Bernd Schneider on vanematele jalgpallisõpradele väga tuttavad nimed - nad kõik on pärit Ida-Saksamaalt ja alustanud karjääri sealsetes klubides.

Kuna Ida-Saksamaa klubidel ei olnud võimalik majanduslikult oma konkurentidega võistelda, tuli neil rohkem usaldada ja aega investeerida oma talentidesse ning nii oli esimese 10-15 aasta jooksul pärast riikide ühendamist idasakslaste osakaal koondises isegi suurem kui see üldiste demograafiliste proportsioonide järgi pidanuks olema.

Elanikkonna suhtarvu järgi peaks idasakslasi olema 23-liikmelises Saksamaa koondises 3-4 mängijat. 2002. aasta MM-il, kui jõuti finaali, oli neid meeskonnas lausa 7.

Muutus mõtteviisis tappis Ida-Saksa talentide lootused

Ida-Saksamaa klubid olid olnud sunnitud panustama noortele mängijatele, aga Lääne-Saksamaa rikkad tiimid tahtsid reeglina saada valmisprodukti. Kui koondis 2000. aasta ja 2004. aasta EM-il põrus ning klubijalgpallis Euroopa tasemel ebaõnnestuma hakati, muutus Saksamaa jalgpalliklubide mõtteviis.

Järsku hakkasid ka Lääne-Saksamaa meeskonnad rohkem oma noortele panustama ning see pani Ida-Saksamaalt pärit noored ebasoodsasse olukorda.

Nende treeningtingimused on kaaslastest kehvemad, nende klubid on pallimas teisejärgulistes liigades, madalama taseme tõttu pole neil noortekoondistesse asja ja vanemaks saades on juba keeruline parematele klubidele silma jääda.

Ainus variant, kuidas eredamad talendid kõrgemale pürgida saavad, on liikuda juba gümnaasiumieas kodust ära, et mitte arengus maha jääda, aga see on loomulikult keeruline samm, mida väga astuda ei taheta.

Tänavuses Saksamaa MM-koondises on vaid üks idasakslane - Toni Kroos, kes lahkus Rostockist juba 16-aastasena, et Bayerniga liikuda.

Vaid kaks mängijat olid veel koondise ääremail, aga nii Marcel Schmelzer kui ka Rene Adler jäeti lõpuks koju. Rohkem mehi, kes koondisele isegi lähedal oleks, Ida-Saksamaalt pärit ei ole.

Red Bull Arena Leipzigis. Foto: henning-uhle.euRed Bull annab tiivad

Lõpuks on oodatud rahasüst Ida-Saksamaa jalgpalli siiski saabunud ja selle eesmärgiks on anda regioonile stabiilne kõrgliigaklubi, mis arendab ka kohalikke noori.

Austriast pärit joogitootja Red Bull ostis 2009. aastal endale liigalitsentsi väikeselt klubilt nimega SSV Markranstaedtilt ning rajas nende asemele uue jalgpalliklubi nimega RB Leipzig, milles olev "RB" on küll ametlikult lühend RasenBallsportile, kuid on otseloomulikult vihje Red Bullile.

Kiirelt leiti endale head mängijad, hangiti litsents Leipzigi keskstaadioni kasutamiseks ning hakati mööda liigaredelit üles tõusma.

Oma eesmärgiks seati 10 aastaga Bundesligasse jõuda ning Leipzigi klubisse on kõvasti raha pumbatud.

Saksamaa jalgpallitoetajad ning Leipzigi traditsiooniliste kohalikke klubide Sachseni ja Lokomotive poolehoidjad ei ole uut "kommertsklubi" soojalt vastu võtnud, kartes, et see rikub üldist fännikultuuri, aga Leipzigi üldine populatsioon on Red Bulli investeeringusse positiivselt suhtunud ja klubi meelitab oma staadionile tihtipeale viiekohalisi publikuarve.

Teised Ida-Saksamaa klubid ei ole Leipzigi meeskonda samuti väga heatahtlikult suhtunud ning süüdistavad neid talentide ahvatlevate diilidega endale krabamises. Reaalsus on aga see, et lisaks rahale suudab Red Bull pakkuda Ida-Saksa talentidele väljundeid ja tingimusi, mille jaoks tuleks muidu vaadata lääne poole.

"Viimased kaks aastakümmet oleme alati kritiseerinud, et meil ei ole suuri sponsoreid. Seega olen rahul, et nüüd on meil siin Ida-Saksamaal esmakordselt olemas selline partnerlusmudel," ütles Moldenhauer.

Praeguseks hetkeks on enam kui 500 000 elanikuga linna uus klubi jõudnud välja Saksamaa 2. Bundesligasse ehk oma plaanist 10 aastaga Bundesligasse jõuda ollakse juba kõvasti ees.

Kuigi RB Leipzig saab kahtlemata olema vihatud klubi üle kogu Saksamaa, siis Ida-Saksamaa jalgpall ja sealsed talendid võvaid sellest seiklusest siiski suurt kasu võita, sest üldine mahajäämus ülejäänud riigist oli viimastel aastatel pigem kasvanud kui kahanenud.

Potentsiaalne Ida-Saksamaa koondis

Internetiportaal bundesligafanatic.com on välinud välja 11 mängijat, kes võiks nende arvates kuuluda teoreetilise Ida-Saksamaa koondise algkoosseisu.

Ida-Saksamaa koondis: Ralf Fährmann (Schalke); Tony Jantsche (Mönchengladbach), Rene Klingbeil (Aue), Robert Huth (Stoke), Marcel Schmelzer (Dortmundi Borussia); Leonardo Bittencourt (Hannover), Toni Kroos (Müncheni Bayern), Maximilian Arnold (Wolfsburg), Tobias Werner (Augsburg); Nils Petersen (Bremeni Werder), Ronny König (Aue).

Loe veel

Kommentaarid

malagar
2. juuli, 18:38
Muidu hea lugu - täitsa huviga lugesin. Ainult see jäi segaseks, et kes kurat see Moldenhauer on, kes RB ärimudeliga rahul on.
malagar
2. juuli, 18:39
sorri, leidsin üles nüüd onu eestpoolt ka - vahepeal oli jutt nii pikk, et jõudis nimi meelest minna
Normveel
2. juuli, 20:38
Norm artikkel. Mina tahaks rohkem teada Ulf Kirstenist. Ta oli omal ajal ikka legend, aga eesti või inglise keeles tema kohta mingit teksti nagu saada ei ole. Ainult siuksed piiratud faktid. Seda mäletan, kui Meistrite Liiga mängu ajal üle 10 aasta tagasi kas vist Mart Mardisalu luges ette Kirsteni mängud ja väravad, ning lisas ''Hullumeelsed numbrid.''
to normveel
2. juuli, 22:44
Kirsteni stat siis:
20 aasta jookul klubide eest 504 mängu 239 väravat, koonises vastavalt 10.a jooksul 51/20 (lisaks veel ida-saksa 49/14)
http://de.wikipedia.org/wiki/Ulf_Kirsten
rr
3. juuli, 00:11
Kui aus olla, siis see teoreetiline Ida-Saksa koondis näeb ikka päris hea välja.
Lisa kommentaar
Nimi:
Logi sisse
 
või sisesta kontrollsõna