SOCCERNET.EE   •   FOORUM   •   BLOGI   •   RISTNURK   •   MM2014   •   REKLAAM
Logi sisse:
 

Patuoinas sai õnnepisaraid valada (0)

29. juuni 2014, 22:35
Autor: Tanel Tursk

Julio Cesar. Foto: Ricardo Matsukawa/Terra.com.brNelja aasta eest oli Julio Cesar üks patuoinatest, kui Brasiilia MM-ilt välja langes - emotsionaalne väravavaht andis tolle mängu järgset intervjuud pisarates. Laupäeval oli ta taas pisarates, kuid need olid täis õnne ja võitu.

Kuigi paljud neutraalsed fännid hoidsid põnevas kaheksandikfinaalis pöialt vaprale Tšiili koondisele, oli selles Koljati võiduga lõppenud loos peidus ka piisake ilusama lõpuga jalgpalliromantikat, kus autsaider siiski triumfeeris.

Julio Cesari lugu on justkui Hollywoodi filmiklišee - Brasiilia jalgpalli suurest lootusest sai patuoinas, kelle karjäär oli koost lagunemas, kuid kes alla ei andnud ning lõpuks kangelaseks tõusis.

Saatuslik eksimus Lõuna-Aafrika Vabariigis

Vahepeal stabiilse väravavahi leidmisega hädas olnud Brasiilia oli 2010. aastal kindel, et samal ajal, kui ülejäänud meeskond muret põhjustas, oli neil postide vahel maailmaklassist nimi, keda võib usaldada.

Reklaam

Äsja Interi eest järjekordse imehooaja teinud Julio Cesar läks MM-ile elu parimas vormis, lootustega raiuda endale lõpuks kindel koht maailma väravavahtide eliidi seas, kus tema nime parimatest rääkides reeglina ignoreeriti.

Need mehe ja Brasiilia MM-unistused said aga koleda lõpu, kui tema ränk eksimus väljatulekul viis selleni, et veerandfinaalis Hollandiga lendas vastaste poolkaitsja Wesley Sneijderi tsenderdus otse väravasse.

Selle kalaga lagunes eduseisu hoidnud Brasiilia mäng koost ning hollandlased põrutasid 2:1 võiduga poolfinaali.

Murtud mees

Äärmiselt emotsionaalse mehena oli muidu tagasihoidlik Cesar täiesti löödud. Mängu järel antud intervjuus sai pisaraid valav Julio Cesar vaevu sõnu suust välja ning kodumaale tagasi jõudes polnud tema meeleolu paranenud, kümnete ajakirjanikke ja fotograafide vahelt lennujaamas autosse ronides olid silmad taas märjad - see ei olnud tähelepanu, mida ta soovis.

Järgnev hooaeg Interis kujunes katsumuseks ning oma endist stabiilsust ega taset ta ei leidnudki. Üksainus eksimus oli ta murdnud ning Interi juhtkonnal ei jäänud lõpuks muud üle, kui kõrgepalgaline väravavaht minema saata ja asendada ta tõusva tähe Samir Handanoviciga.

Suhe Interi fännidega oli Cesaril seitsme aasta järel väga hea ning sealtki lahkumine tõi Cesaril pisarad silma, kuid uues klubis QPR-is ta õnne leidnud pole.

2012. aasta suvel alguse saanud teekond Londoni kaudu tagasi tippu on olnud raske. Probleemidega vaevlevas klubis ja keset täiesti uut keskkonda oli Cesaril keeruline oma vormi leida.

Mingil hetkel oli ta langenud unustuste hõlma - seda ka oma kodumaal, kust ta pikalt koondisekutseid ei saanud.

Uus algus

Kõik hakkas aga muutuma 2013. aasta esimeses pooles, mil ta QPR-i põhikoosseisus kanda kinnitas, hoides tihtipeale meeskonda üksipäini elus.

See ei olnud lõpuks piisav, et hädist kooslust kõrgliigas hoida, kuid see äratas Brasiilia tähelepanu.

Vahepeal Selecao treeneriks saanud Luiz Felipe Scolari andis talle uue võimaluse ning Cesar haaras oma esikinda koha kiirelt tagasi, olles suvisel Konföderatsioonide karikal suurepärases vormis.

Scolari usaldus oli võidetud, kuid Brasiilia tervikuna oli veel skeptiline.

Kui MM-i eel küsiti, kes peaks olema Brasiilia põhiväravavaht, siis oli valdav arvamus, et see au peaks kuuluma Victorile.

Põhjus selle taga ei olnud ainult Cesari eksimus nelja aasta eest. Pärast seda, kui QPR Inglismaa kõrgliigast alla kukkus, oli Cesar taas korraliku supi sees.

Foto: Timo KikasMM-ile kahe kuu mängupraktikaga

Klubiga olid mehel lepinguga seotud lahkhelid ning ta ei saanud seetõttu Championshipis platsile. MM-unistus, mis oli korraks ellu ärganud, oli suremas.

Olukord oli olnud nii halb, et Cesar hankis endale lisapaari kindaid ja käis iseseisvalt pargis harjutamas, et end mingil määral vormis hoida.

Jaanuarikuise üleminekuakna käigus lahendust ei saabunud ning seejärel võis arvata, et nüüd on kõik - Inglismaa esiliiga varumehel ei saa ju Brasiilia koondisesse asja olla.

Tema õnneks saabus päästerõngas ookeani tagant, kui Toronto FC uksele koputas.

Keset kevadet laenule siirdunud Julione sai tänu sellele enne MM-i kätte hädavajalikud kaks kuud mängupraktikat, mis olid piisavad selleks, et Scolari ta mängima kutsuks.

Nüüd jäi üle vaid oodata seda hetke, mil ta saaks oma kunagise patu lunastada.

Märgade silmadega penalteid tõrjuma

See moment saabus veidi ootamatult, kui Brasiilia ei suutnud kaheksandikfinaalis 120 minutiga Tšiilit üle trumbata. Korraldajamaa oli katastroofi äärel ning nad pidi mudast välja tirima mees särginumbriga 12.

Juba enne penaltiseeria algust oli Cesar pisarates.

"Ma olen emotsionaalne kutt ja ma pole seda kunagi varjanud. Mu meeskonnakaaslased kõik kallistasid mind ning rahvas karjus mu nime. Pisarad hakkasid tulema ja ma tuletasin endale meelde, et pean penaltiseeriale keskenduma," kirjeldas Cesar olukorda pärast.

Hea reaktsiooni, liikuva ning võimsa hüppega väravavahina on penaltid see koht, kus on ta paljudest kolleegidest üle. Otsustaval hetkel suutis Cesar oma silmad ära kuivatada ja töö ära teha.

Mauricio Pinilla ja Alexis Sanchez ei suutnud kumbki Cesarit üle mängida ning kui Gonzalo Jara posti tabas, sai Julio Cesar ovatsioonide saatel platsilt lahkuda - ajalehtede esikaaned olid tema päralt.

"Pärast seda, mis juhtus 2010. aastal, näen ma nüüd, et inimesed elavad mulle kaasa ja soovivad mulle parimat. Oli väga raske, kui mind pärast eelmist MM-i patuoinaks nimetati. Mul on mu pere toetus, aga see võit annab mulle tugevust, et edasi minna. Nüüd loodan, et saan koos Brasiilia inimestega tähistada ja MM-karikat suudelda," ütles Cesar mängu järel, taas pisarates, kuid sel korral õnnelik.

Loe veel

Kommentaarid

Kommentaare ei ole.
Lisa kommentaar
Nimi:
Logi sisse
 
või sisesta kontrollsõna